Paide perekeskus

Facebook Instagram
Paide Perekeskus - Tagasi avalehele
Menu

Lapse abistamise teekond

Lapse arenguga võivad kaasneda küsimused ja mured, mille puhul ei ole alati lihtne aru saada, kust abi otsimist alustada. Sellelt lehelt leiad ülevaate spetsialistidest, kes saavad sind ja sinu last toetada, ning samm-sammulise teekonna, mis aitab jõuda õige abini.

Laste ja peredega tegelevad spetsialistid

Lähtuvalt lapse ja pere vajadustest tegelevad lapse toetamisega erinevad spetsialistid, kellest igaühel on oma roll ja pädevus. Haridussüsteemis töötavaid spetsialiste nimetatakse ka koodnimega tugispetsialistid. 

Millega nad tegelevad?

HEVKO/TUKO

Hariduslike erivajaduste koordinaator ehk HEVKO ja tugikoordinaator ehk TUKO koordineerivad lasteadeades ja koolides hariduslike või arenguliste erivajadustega õppijate toetamise korraldust. Ta aitab kavandada tugimeetmeid, koordineerib spetsialistide koostööd ning on lapsevanemale oluline kontaktisik, kui laps vajab õppimisel või arengus täiendavat tuge.

Eripedagoog

Eripedagoog hindab lapse õpioskusi ja arengut ning aitab leida sobivad õppimisviisid, kujundada õpikeskkonda ja õppevahendeid. Tema poole tasub pöörduda, kui lapsel on püsivad raskused lugemise, kirjutamise, arvutamise või õppimisega.

Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoog aitab lastel toime tulla koolis, suhetes ja igapäevaelus tekkivate sotsiaalsete ning käitumuslike raskustega (nt koolikiusamine, suhted eakaaslastega, konfliktid õpetajatega jne). Ta teeb tihedat koostööd pere, kooli ja teiste tugispetsialistidega.

Logopeed

Logopeed hindab ja arendab lapse kõnet, sh tegeleb kõneraviga. Abi tasub otsida siis, kui lapse kõne areneb oodatust aeglasemalt, hääldus on ebaselge (nt puudub mõni häälik või on see asendatud teise hääliku poolt) või esineb raskusi keele mõistmisel ja kasutamisel. Paide linna lasteaedades on logopeedi asemel tööl kõneravi õpetajad ja kõnearendajad.

Tugiisik

Tugiisik toetab lapse osalemist lasteaias või koolis või kogu peret igapäevaeluga toimetulekul. Teenus on suunatud eelkõige lastele, kes vajavad igapäevast praktilist tuge. Tugiisik võib olla haridusasutuse sisene või kohaliku omavalitsuse poolt määratud.

Koolipsühholoog

Koolipsühholoog aitab lahendada õppimise, koolikohanemise, käitumise ja vaimse tervisega seotud muresid koolikeskkonnas. Vajadusel teeb ta koostööd õpetajate, lapsevanemate ja teiste spetsialistidega.

Psühholoog

Psühholoog on üldnimetus psühholoogilise haridusega spetsialistidele, kellest osa on spetsialiseerunud kitsamale teemale või sihtgrupile. Psühholoog võib, aga ei pruugi olla ka terapeut. Seepärast tasub alati uurida, millega täpsemalt iga psühholoog tegeleb.

Kliiniline psühholoog

Kliiniline psühholoog hindab lapse mõtlemist, õppimisvõimet, emotsionaalset seisundit ja käitumist ning viib läbi psühholoogilisi teste. Tema hinnang aitab täpsustada lapse vajadusi ja kavandada sobivat tuge. Kliiniline psühholoog on ka terapeut, kes võib läbi viia terapeutilisi sekkumisi.

Vaimse tervise õde

Vaimse tervise õde nõustab vaimse tervise probleemidega lapsi ja nende peresid, jälgib ravi kulgu ning toetab koostöös arstiga lapse taastumist. Tema poole võib pöörduda ka esmase vaimse tervise hindamise saamiseks.

Laste- ja noorukite psühhiaater

Lastepsühhiaater hindab ja ravib laste ning noorte vaimse tervise häireid, nagu aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), autismispektri häire, ärevus, depressioon ja söömishäired. Vajadusel määrab ravimeid ning koordineerib edasist ravi, sh teeb soovitusi koolile õpikeskkonna kohandamiseks. Lastepsühhiaatri juurde saamiseks on vajalik perearsti e-konsultatsioon.

Perearst

Perearst on enamasti esimene spetsialist, kelle poole tervise või arenguga seotud mure korral pöördutakse.  Perearst jälgib regulaarselt lapse arengut, hindab lapse seisundit, teeb esmased uuringud ning suunab vajadusel edasi teiste spetsialistide, sh lastepsühhiaatri juurde.

Lastearst

Lastearst tegeleb laste tervise, kasvu ja arenguga seotud probleemide diagnoosimise ning raviga. Tema poole pöördutakse tavaliselt perearsti suunamisel, kui laps vajab põhjalikumat hindamist. Lastearst ei pane psühhiaatrilisi diagnoose (nt ATH, autismispektrihäire, meeleoluhäired) ega määra sellekohast ravi.

Rajaleidja nõustamismeeskond

Rajaleidja koondab erinevate valdkondade spetsialiste, kes hindavad lapse tugivajadust ja annavad soovitusi õppimise ning tugiteenuste korraldamiseks haridusasutustes. Rajaleidja otsus on koolile kohustuslik, v.a juhul, kui vanem selle rakendamisest keeldub. Pöördumise põhjuseks võib olla koolivalmiduse hindamine, püsiv õpiraskus ühes või mitmes aines või raskused koolikeskkonnas hakkamasaamisega.

Lastekaitse töötaja

Paide linnas nimetatakse lastekaitse töötajat laste heaolu spetsialistiks. Ta toetab lapsi ja peresid olukordades, kus lapse heaolu või turvalisus on ohus. Laste või noorte heaolu spetsialist nõustab peret, aitab koostöös pere ja kooliga leida lapsele sobivad tugiteenused ning koordineerib erinevate asutuste koostööd.

Noorsootöötaja

Noorsootöötaja toetab noore arengut väljaspool kooli, pakkudes turvalist keskkonda, huvitegevusi ja usalduslikku vestluspartnerit. Tema poole võib pöörduda ka siis, kui noor vajab tuge motivatsiooni, suhete või vaba aja sisustamise küsimustes. Paide linnas tegutsevad noorsootöötajad Paide Avatud Noortekeskuse koosseisus.

Tegevusterapeut

Tegevusterapeut aitab lapsel arendada igapäevaeluks vajalikke oskusi, nagu keskendumine, peenmotoorika, enesehooldus ja sensoorne toimetulek. Tema poole pöördutakse siis, kui need raskused mõjutavad lapse igapäevaelu. Sageli on tegevusterapet rehabilitatsioonimeeskonna üks osa, kuid tema poole võib pöörduda ka otse.

Abistamise teekond

Lapse teekond abini ei ole enamasti lineaarne, kuid alltoodud samm-sammuline kaart aitab sul mõista erinevate asutuste ja spetsialistide rolli sinu lapse abistamisel ning loodetavasti lihtsustab abi leidmist. Pea meeles, et sinu lapse teekond võib jätta mõned sammud vahele või teha need teises järjekorras.

Märkamine
Lapsevanem või õpetaja

Lapse abistamise teekond saab alati alguse esmasest märkamisest. Enamasti on märkajaks lapsevanem või õpetaja.

Kui märkajaks on lapsevanem, võiks tema esimene samm olla vestlus õpetajaga, et uurida, mida on märganud õpetaja, teavitada õpetajat oma tähelepanekutest ning leida ühiselt esimesed viisid lapse toetamiseks, olgu see siis lasteaias või koolis.

Kui esmaseks märkajaks on õpetaja, võiks ta esimese sammuna teavitada lapsevanemat oma märkamisest ning vajadusel kaasata lapse aitamisse lasteaia või kooli tugispetsialistid.

Tugimeetmed koolis või lasteaias
Tugispetsialistid

Järgmise sammuna rakendatakse lasteaias või koolis olemasolevaid tugimeetmeid üldtoe raames. Selleks ei ole vajalik Rajaleidja otsus, küll aga lapsevanema nõusolek. Siin on oluline lapsevanema ja haridusasutuse omavaheline koostöö, et laps või noor saaks abi enne, kui probleemid kuhjuvad.

Tugispetsialistide poole võib pöörduda nii lapsevanem kui lapse õpetaja. Tugispetsialistide tööd koordineerib HEVKO või TUKO, kes on ka esmane kontaktisik lapsevanemale.

Lastekaitse
Lapse heaolu spetsialist

Haridusasutuse tugispetsialistid võivad pöörduda KOV-i laste heaolu spetsialisti poole, kui neile tundub, et lapse heaolu või turvalisus on ohus, või nende hinnangul vajab pere tervikuna suuremat tuge, kui koolil on võimalik pakkuda (nt vajavad toetamist ka lapsevanemad pere igapäevaeluga toimetulekul, omavahelistes suhetes või muudes perega seotud valdkondades).

Rajaleidja
Kooliväline nõustamismeeskond

Kui üldtoe raames pakutud tugimeetmed ei olnud piisavad, võib lapsevanem (omal algatusel või kooli suunamisel) pöörduda Rajaleidja keskusesse hindamisele ja nõustamisele. Rajaleidja keskus nõustab peret ja kooli või lasteaeda ning teeb otsuse edasise toevajaduse osas. Rajaleidja otsus on vajalik muuhulgas koolipikenduse taotlemiseks ja väikeklassi suunamiseks ning võimaldab koolil pakkuda lapsele tugiteenuseid suuremas mahus.

Edasised uuringud
Perearst

Kui lapsevanema enda, lasteaia/kooli tugispetsialistide või Rajaleidja hinnangul oleks lapse edasiseks abistamiseks vaja täiendavaid uuringuid ja/või eriarstiabi, peaks lapsevanem pöörduma perearsti poole. Perearst võib suunata lapse edasi nt lastearsti, neuroloogi, kõrvaninakurguarsti või lastepsühhiaatri juurde, et selgitada lapse raskuste täpsed põhjused ning vajadusel määrata ravi.

Psühhiaatriline abi
Vaimse tervise õde või lastepsühhiaater

Kõige sagedamini vajavad lapsed, kellel esineb probleeme lasteaias või koolis hakkamasaamisega, psühhiaatrilist hindamist ja abi. Levinumate neuroarenguliste eripärade nagu aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning autismispektrihäire korral vajab laps enne diagnoosi saamist põhjalikku hindamist, mille viib enamasti läbi kliiniline psühholoog. Seejärel paneb psühhiaater diagnoosi ja määrab vajadusel medikamentoosse ravi. Ka meeleolu- ja ärevushäirete puhul määrab alla 16-aastastele lastele enamasti ravi psühhiaater, kuigi tulevase vaimse tervise reformi käigus võib esmase ravi määrajaks saada ka perearst.

Kodune toetus
Lapsevanemad

Kogu teekonna vältel vajab laps enda kõrvale toetavat täiskasvanut, kes märkaks ja mõistaks tema vajadusi. Lapse abistamisel on haridusasutuse, spetsialistide ja lapsevanema ühine koostöö ja pingutus võtmetähtsusega. Lisaks lasteaiarühmale või koolikeskkonnale vajab kohandamist ka kodune elu. Mõnikord tähendab toetavaks täiskasvanuks olemine lapsele abi otsimise kõrval ka endale abi leidmist. 

Abi küsimine ongi esimene samm!

Olulisem, kui “õige” abistaja leidmine, on teha esimene samm ja küsida abi. Kui sa ei tea, kelle poole täpselt pöörduda, küsi abi enda jaoks kõige lähemast või turvalisemast kohast, olgu selleks mõni kooli tugispetisalist, perearst või teine lapsevanem. Koos arutades ja oma muret jagades leiad järgmise sammu.