Kuidas tunneb end laps, kelle ümber on mitu spetsialisti? Kas ta teab, kes teda aitab ja miks? Ning kas erinevad täiskasvanud tema ümber näevad tervikpilti või ainult üht osa tema loost? Just nendele küsimustele otsiti vastuseid 3. septembril toimunud Paide haridusasutuste tugispetsialistide ja tugivõrgustiku koostööpäeval.
Üheks päevaks kogunesid ühise laua taha Paide haridusasutuste tugispetsialistid, Rajaleidja, Paide Gümnaasiumi ja Maarjamaa Riigikooli Nurme õppekoha esindajad ning Paide Perekeskus. Koostööpäeva viisid läbi Lahenduste Valem OÜ koolitajad Kati Lõbu ja Maria Tammesalu.
Päeva eesmärk ei olnud lihtsalt infot vahetada. Olulisem oli võtta hetk, et päriselt kohtuda, vaadata oma igapäevasest tööst sammuke kõrvale ning mõelda koos, kuidas laps ja tema pere tugisüsteemi keskel ennast tunnevad.
„Koostöö“ võib kõlada suure ja ametliku sõnana, kuid tegelikult algab see üsna lihtsast asjast. Sellest, et inimesed tunnevad üksteist. Nad teavad, kelle poole pöörduda, julgevad ühendust võtta ja saavad omavahel rääkida ka siis, kui olukord on keeruline.
Seetõttu oli üks koostööpäeva väärtusi juba see, et Paide eri haridusasutuste ja tugisüsteemide inimesed said olla ühes ruumis. Sellised kohtumised loovad võimaluse tutvusi uuendada, kogemusi jagada ja märgata, et erinevate asutuste igapäevatöö võib olla küll erinev, kuid eesmärk on ühine: toetada last ja peret.
Üks päeva keskseid teemasid oli lapse vaatamine tugisüsteemi keskmes.
Süsteemse harjutuse käigus said osalejad kogeda olukorda, kus laps asub teda toetavate spetsialistide keskel. See lihtne, kuid mõtlemapanev harjutus tõi tähelepanu sellele, milline võib tugivõrgustik lapse jaoks tunduda. Kui ümber on palju täiskasvanuid, kelle eesmärk on aidata, ei pruugi laps ennast sellest hoolimata alati toetatuna tunda.
Harjutus tuletas meelde, et spetsialistide jaoks nähtav süsteem ei pruugi lapse ja pere jaoks samamoodi paista. Lapse toetamise teekonnal on oluline mitte ainult see, millised teenused ja spetsialistid on olemas, vaid ka see, kuidas need omavahel ühenduvad ning millise kogemuse laps ja tema vanemad sellest saavad.
Selleks, et tekiks parem tervikpilt, kaardistati koostööpäeval ka Paide linna haridusasutuste ja tugisüsteemide võrgustikku ning nende omavahelisi seoseid. Kaardile said erinevad inimesed, asutused ja võimalused, mille poole lapse või pere toetamisel pöörduda saab. Selline ühine ülevaade aitab paremini mõista, milline on iga osapoole roll ja kus on koostöös veel arenguruumi.
Paide Perekeskuse jaoks oli kohtumine oluline samm ka keskuse enda kujunemisel. Uue asja loomine keskkonda, kus juba tegutseb palju kogenud spetsialiste ja kus on varasemalt proovitud erinevaid lahendusi, võtab aega. Perekeskus soovib selle protsessi käigus kuulata, õppida ja kujundada koostööd koos nendega, kes lapsi ja peresid iga päev toetavad.
„Me ei pea kõike tegema üksi,“ on üks Perekeskuse loomise olulisi põhimõtteid. Hästi toimiv tugivõrgustik tähendab, et erinevad teadmised ja võimalused jõuavad kokku ning laps ei pea ise leidma teed süsteemide vahel.
Kolmanda septembri koostööpäev oli sellel teekonnal üks esimesi samme. Edaspidi on plaanis kohtumistega jätkata, et ühiselt arutada, mis aitab Paide laste, noorte ja perede toetamisel koostööd veel paremini toimima saada.
Lõpuks ei ole võrgustiku keskmes mitte spetsialistid, asutused ega teenused, vaid laps ja tema pere. Mida paremini suudavad täiskasvanud tema ümber üksteist mõista ja koostööd teha, seda selgem ja toetavam saab olla ka lapse teekond abi ja sobiva toe juurde.
Paide Perekeskuse ja Paide linna haridusasutuste tugispetsialistide koostööprogrammi kaasrahastab Euroopa Liit meetmest 2021-2027.5.2 (EK nr 5.2) “Tervikliku arengu jne soodustamine mujal kui linnapiirkonnas”.
